Eesti Rahvusliberaalid - Vabaerakond teeb Riigikogule ettepaneku kärpida enda ja tipp-ametnike palku: „Uue eelarvestrateegia valguses on see Riigikogule au asi“

Eesti Rahvusliberaalid - Vabaerakond edastas täna kõigile 101 riigikogu liikmele ametliku pöördumise, et peatada avaliku sektori jätkusuutmatu palgaralli ja kärpida oluliselt riigi tippjuhtide sissetulekuid ning kuluhüvitisi. Algatus ajastati teadlikult kohe septembrikuise poliithooaja algusesse, mil parlamendisaadikute töölauale jõuab uue perioodi riigi eelarvestrateegia (RES).

Algatuse kohaselt tehakse ettepanek vähendada kõigi kõrgemate riigiteenistujate (sh presidendi, peaministri ja ministrite) palgakoefitsiente 10% võrra. Riigikogu liikmete palgakoefitsienti tuleks aga kärpida täiendavalt 20% võrra, mis tooks lihtliikme palgataseme senisest märgatavalt lähemale Eesti reaalsele mediaanpalgale. Lisaks teeb erakond ettepaneku piirata saadikute kuluhüvitisi senise 25 protsendi asemel 10 protsendini ametipalgast.

Eesti Rahvusliberaalid - Vabaerakonna esimees Märt Meesak rõhutab, et just eelseisvad riigi eelarvestrateegia arutelud teevad sellest ettepanekust parlamendile hindamatu eksami.
„Me seisame silmitsi sügava eelarve puudujäägi ja riigi üle pea kasvanud kulutustega. Kohe-kohe maandub saadikute laual uus riigi eelarvestrateegia, mis sunnib kogu ühiskonda kulusid koomale tõmbama. Selles olukorras peab riigi juhtkond suutma vaadata oma erakondlikest huvidest kaugemale ja näitama eeskuju. Kuna täna valitseb parlamendis olukord, kus ühelgi leeril pole enamust ja riiki juhib vähemusvalitsus, on meil unikaalne ajalooline šanss. See ei ole ühegi poole poliitiline soolo ega odav populism, pigem alandlikkus, kui me suudame uue eelarvestrateegia valguses teha sellest erakondadeülese ühise suursaavutuse ja on see puhtalt meie kõrgema võimu kandjate au asi,“ sõnas Meesak.

Erakond tuletab saadikutele meelde, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 75 kohaselt saab parlamendi palgatingimusi muuta ainult järgmise koosseisu vaates. Kuna 2027. aasta kevadel toimuvad uued Riigikogu valimised, on praegu viimane juriidiline aken uute ja säästlikumate reeglite kehtestamiseks.

Eesti Rahvusliberaalid- Vabaerakonna aseesimees Ain Ostra meenutab, et erakond on sama õiglase süsteemi eest võidelnud juba aastaid, kuid seni on teised parteid reforme pidurdanud.

„Olen Vabaerakonna liige olnud esimesest päevast peale, üle kümne aasta ja tean hästi, et nii parlamendis olles kui sealt väljaspool, oleme seda teemat järjepidevalt üleval hoidnud. Avalik teenistus ei tohi toimida erasektorit lämmatava palgavedurina, mis vähendab meie ettevõtjate konkurentsivõimet. Kui eelarvestrateegias hakatakse kokkuhoiu nimel kärpima reaalseid avalikke teenuseid, on reaalne võimalus ja kohustus see samm kõigepealt tipust astuda. Eriti kutsume üles fraktsioonituid saadikuid seda algatust vedama ja oma vaba tahet näitama. Igal rahvaesindajal, kes eelistab kaevikusõda riigimehelikule solidaarsusele ajal, mil riigi rahakott on miinuses, peaks olema piinlik oma valijatele otsa vaadata,“ ütles Ostra.
Erakonna hinnangul tooks reform riigieelarvesse otsest kokkuhoidu umbes kuni 8 miljonit eurot aastas, kuid selle peamine mõju oleks moraalne – see pidurdaks automaatset palgarallit ülejäänud avalikus teenistuses ja näitaks eelarvestrateegia karmide valikute taustal, et parlament suudab olla solidaarne ja rahvaga ühes paadis.

PÖÖRDUMISE TÄISTEKST

Kellelt: Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond
www.vabaerakond.ee

Kellele: Riigikogu XV koosseisu liikmetele ja fraktsioonidele
Kuupäev: 14. september 2026

AVALIK PÖÖRDUMINE: Aeg on näidata alandlikkust ja alustada enesepiiramisega riigikogust

Austatud Riigikogu liikmed!

Head uut sügishooaja algust. Eesti riigieelarve sügav puudujääk ja riigi üle pea kasvanud kulutused nõuavad igalt avaliku sektori tasandilt erakordset vastutustunnet ja reaalset kokkuhoidu. Samal ajal kui Eesti pered ja ettevõtted seisavad silmitsi kasvava maksukoormuse, elukalliduse ja majandusliku ebakindlusega, ei tohi riigi poliitiline eliit jääda elama reaalsusest võõrdunud mugavustsooni. Täna alustate uut korralist sügisistungjärku, mis jääb selle kooseisu viimaseks. Kohe on tulemas teie töölauale riigieelarve strateegia dokument ja just nüüd on õige aeg teha pikema vaatega otsuseid.

Täna oleme olukorras, kus avalik teenistus veab riigis lõputut palgarallit. Kuna kõrgemate riigiametnike palgad on lukustatud automaatselt kasvavasse indeksisse, tõusevad riigipalgaliste sissetulekud tempos, mis ei ole majanduse reaalset tootlikkust ja maksubaasi arvestades jätkusuutlik. Selline riiklikult õhutatud palgaralli survestab kunstlikult kogu tööturgu ja vähendab otseselt Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Erasektor, mis riiki ja selle paisunud kulutusi maksudega ülal peab, ei suuda avaliku sektoriga palga tingimustes võistelda. Riigikogu ülesanne on see ohtlik ja pidurdamatu trend peatada, alustades iseendast.

Rahvaesindajate roll on juhtida riiki mitte ainult sõnade, vaid eeskuju ja isikliku solidaarsusega. Keeruline riigieelarveline olukord nõuab enesepiiramist ja alandlikkuse ülesnäitamist ühiskonna ees. Eesti mudel, kus palk on otseselt lukustatud kindla valemiga indeksisse (kõrgemate riigiametnike indeks), on Euroopa mõistes üks jäigemaid ja poliitikutele mugavamaid, sest see välistab vajaduse palkade tõstmist parlamendis hääletada.

Eesti Rahvusliberaalid - Vabaerakond teeb parlamendis olevatele erakondadele ja igale saadikule ettepaneku algatada viivitamatult kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse põhjalik reform.

Meie ettepanekud ja konkreetsed palgakoefitsientide muudatused on järgmised:

1. Vähendada Riigikogu liikmete kuluhüvitiste ülempiiri 10 protsendini saadiku ametipalgast (senise 25% asemel). Kuluhüvitiste süsteem ei tohi toimida varjatud ja kontrollimatu palgalisana.
2. Vähendada kõigi kõrgemate riigiteenistujate ametipalga koefitsiente 10% võrra, et ohjeldada tippjuhtide palgarallit ja riigi liigseid kulusid: - Vabariigi Presidendi, peaministri ja Riigikohtu esimehe koefitsient väheneb määratult tasemelt 1,00 tasemele 0,90. - Ministrite, riigisekretäri ja Riigikohtu liikmete koefitsient väheneb tasemelt 0,85 tasemele 0,765.
3. Vähendada spetsiaalselt Riigikogu liikmete palgakoefitsiente täiendavalt 20% võrra, et tuua rahvaesindajate sissetulekud märgatavalt lähemale Eesti reaalsetele sissetulekutele ja ühiskonna mediaanpalgale, võrreduna teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega: - Riigikogu esimehe koefitsient väheneb tasemelt 1,00 tasemele 0,72. - Riigikogu aseesimeeste, komisjonide ja fraktsioonide esimeeste koefitsient väheneb tasemelt 0,85 tasemele 0,612. - Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide aseesimeeste koefitsient väheneb tasemelt 0,75 tasemele 0,54. - Riigikogu lihtliikme koefitsient väheneb seniselt 0,65 tasemelt 0,468 peale.

Me mõistame, et see reform toob riigieelarvesse otsest kokkuhoidu ligikaudu kuni 8 miljonit eurot aastas. Me teame ette ära küünilisi argumente, mis üritavad seda summat eelarve puudujäägi taustal nimetada "mõttetuks" või "populismiks". Kuid selle sammu tegelik väärtus ei peitu pelgalt Exceli tabeli ridades, vaid selle erakordses sümboolses, moraalses ja poliitilises jõus.

Nagu pöördumises märgitud, ei ole suurim võit mitte otsene miljonite kokkuhoid, vaid kogu avaliku sektori palgasurve leevendamine. Kui riigi tippjuhtide palgalaed tuuakse allapoole, pidurdub automaatselt ka riigisektoris osakonnajuhatajate ja riigiametite direktorite palgakasv, mille tulemusena hoiab riik pikemas perspektiivis kokku juba kümneid miljoneid eurosid ning erasektori ettevõtjatel on kergem tööturul konkureerida.

Me seisame silmitsi unikaalse hetkega: parlamendis ei ole täna ühegi leeri käes enamust ning riiki juhib vähemusvalitsus. See ei ole nõrkus, vaid erakordne ja ajalooline võimalus. Kuna jõujooned on võrdsed, ei saa see eelnõu olla ühegi üksiku partei poliitiline soolo, ühe poole ainuvõit ega odav populism. See on parlamendi- ja vastaspoolte ülene unikaalne šanss näidata kogu riigile, et kui küsimus on rahva hüvangus ja riigi tulevikus, suudab Riigikogu seljad kokku panna.

Tehes selle ühise saavutuse, tõestate te, et suudate vaadata oma erakondlikest huvidest palju kaugemale. See samm ei ole poliitiline kohustus – see on puhtalt au asi. See on võimalus tõestada, et poliitiline eliit suudab loobuda kaevikusõjast ja kanda ühist solidaarsust, teenides sellega ära rahva tõelise austuse.

Me tuletame meelde, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 75 kohaselt hakkavad parlamendi palgatingimuste ja -reeglite muudatused kehtima järgmise koosseisu volituste alguspäevast. See tähendab, et praegu on viimane juriidiline aken määrata 2027. aasta kevadel valitavale uuele (XVI) koosseisule uued, õiglasemad ja säästlikumad reeglid.

Poliitikute tavapärane argumentatsioon, justkui "midagi ei saa muuta", on juriidiline ettekääne otsustamatuse varjamiseks ja enda omakasust lähtuv. Tänasel koosseisul on täielik seadusandlik võim teha tuleviku suhtes riigimehelik otsus. Kui me ei tee seda täna, lukustame riigi tipp-poliitikute hüppelise palgatõusu järgmiseks neljaks aastaks, süvendades eelarve muresid ning usaldamatust riigi institutsioonide vastu veelgi.

Eelarve tasakaalustamine ja riigi usaldusväärsuse taastamine on suuremad kui erakondlikud huvid. See on küsimus puhtast riigimehelikkusest. Eriti suur roll ja võimalus seda ajaloolist eeskuju vedada on siinkohal fraktsioonitutel saadikutel, kes ei ole aheldatud parteidistsipliini külge. Teil on vabadus ja kohustus olla selle reformi mootoriks, näidates, et parlamendis on säilinud vaba, julge ja südametunnistuse järgi toimiv tahe riigi kulutuste ohjeldamiseks.

Teiste Euroopa riikide, sealhulgas hiljutine Ungari parlamendi eeskuju näitab, et poliitilise tahte olemasolul on eneselikud kärped ja alandlikkuse ülesnäitamine võimalikud. Eesti ei tohi jääda Euroopa Liidu tippu näitajates, mis mõõdavad poliitikute ja tavakodanike sissetulekute reaalset lõhet ajal, mil riigi rahakott on miinuses. Eesti Riigikogu liikme palk ja kuluhüvitised on võrreldes keskmise palgaga Euroopa Liidu (EL) riikide seas ühed kõrgeimad. Kui paljude Lääne- ja Põhjamaade parlamendi liikmete töötasu jääb vahemikku 1,5 kuni 2,5 riigi keskmist palka, siis Eestis on see suhe märkimisväärselt suurem. Eestis teenib Riigikogu liige umbes 3,1 korda rohkem kui Eesti keskmine töötaja.

Kutsume kõiki Riigikogu liikmeid üles asuma tegudele, loobuma erakondlikest mugavushuvidest ja haarama kinni sellest ajaloolisest võimalusest. Näidake Eesti rahvale, et te mõistate riigieelarve reaalset seisu ning riigi üle jõu käivate kulude tõsidust. Igal rahvaesindajal, kes hääletab selle eelnõu vastu, peaks olema piinlik vaadata otsa oma valijale, kes peab igapäevaselt oma kulutusi kärpima. Kasutagem seda unikaalset hetke.

Tehkem sellest auasi ja ühine võit. Tehkem see otsus ära enne 2027. aasta valimisi. Näidakem üles tõelist riigimehelikkust ja ühist solidaarsust.

Eesti Rahvusliberaalid- Vabaerakond
Juhatus
14.09.2026