Meie selge eesmärk on – Vabaerakond tuleb tagasi!
Eesti Vabaerakond asutati 20. septembril 2014. aastal, sellele eelnes pikaajaline Eesti poliitikas osalemine läbi MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik ja MTÜ Vabaerakonna Algatusrühm asutati sama aasta jaanuaris. Me tulime loosungiga „Aru pähe!” (mis on teatavasti inspireeritud Peeter Volkonski laulust, kes oli tollal ka erakonna liige). Me tulime uue, ausa poliitika lubadusega. Me tulime, ise siiralt uskudes, et Eestil võib hästi minna, kui kuulata rahvast ja teha mõistupäraseid, loogilisi ja läbinähtavaid otsuseid.
Eesti Vabaerakond sai 2015. aasta Riigikogu valimistel 8,7% häältest ja 8 saadikukohta – Eesti vajas sellist erakonda.
Korraks, 2015. aasta juunis oli erakonna toetus lausa 19%!
Edasi ei läinud nii, nagu olime valijatele lubanud ja suurem osa meist ka siiralt soovis. Vabaerakond jäi parlamendis tegelema pisiasjadega ning suured reformid ja julged algatused, mida meilt oodati, jäid tegemata.
Igatahes langes Vabaerakond 2019. aasta valimistel 1,2%-ga Riigikogust välja.
2018. a sügisel oli 2015. a valimistel üheks esinumbriks olnud ja vahepeal erakonnast välja astunud Artur Talvik loonud Elurikkuse Erakonna. Too erakond, muide, sai 2019. a Riigikogu valimistel samuti 1,2% häältest.
2020. aasta sügisel otsustasid need kaks sarnase maailmavaatega, väikest erakonda, Eesti Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond, ühineda. Sündis Eesti Tulevikuerakond.
Kaasvõitlejad, läheme siit koos edasi!
Täna on selgemast selgem, Eesti poliitikas on aru kadunud.. Eesti vajab arukat erakonda, ja me teame, et me oleme senisest palju õppinud. Kuhugi ei ole kadunud vajadus ausa ja arusaadava poliitika järele – et meid ei juhiks need, kes enne valimisi oma poliitika kohta otsesõnu valetasid, sest „muidu meid poleks valitud”, ja kes nüüd ajavad oma rahvale uusi reegleid, käske ja makse aina enam juurde, kuigi neil selleks mandaati pole. Me tuleme Eesti poliitikutele panema aru pähe tagasi sest Eesti vajab julgeid otsuseid, reforme ning me ei karda neid seekord ära teha. Meis on enesekindlus, teadmine ja energia lõpuks viia Eestit edasi, eduka ja inimest arvestava ühiskonna poole. Eesti väärib tänasest poliitilisest tasemest paremat ja kindlasti parimat!
Siin allpool on manifest, millega me – Tulevikuerakonna juhatus ja mõned Vabaerakonna-aegsed initsiatiivikamad – otsustasime tulla uuesti Eesti poliitikasse meie rahvale tulevikulootust andva jõuna. Meid on täna vaja ja me oleme oodatud!
Töötame täna selle nimel, et Vabaerakond tuleb taas sest Eesti poliitika on ilma Vabaerakonnata arutu. Aru Pähe on meie loosung! Tule ja panustame koos Eesti tuleviku nimel. Selleks on vastu võetud manifest ja tegevuskava 2024 aasta kevadel, Vabaerakonna tulekuks!
Tule astu liikmeks ja anna enda panus! Või toeta Vabaerakonna poliitikat rahaliselt. Tee annetus meie toetuseks. Iga euro aitab lähemale aruka Eesti tekkeks.
ARU PÄHE manifest, kevad 2024
Eesti poliitika on jõudnud ummikusse. Meil on lahendus!
Mõne aasta eest lakkas Vabaerakond sisuliselt olemast. Vabaerakonna, Elurikkuse erakonna ja nende ühinemisel tekkinud Tulevikuerakonna endiste liikmetena tunnistame, et meie endi kogenematuse ja valede valikute tõttu. Vabaerakond vedas ühiskonda alt.
Ent nii nagu tollal, vajab Eesti hädasti Vabaerakonda! Mure ja vastutustunne kodumaa tuleviku ees sunnib meid jätkama. Me peame kinni jooksnud, lõhestunud ja äärmustest tüdinenud ühiskonna taas kokku tooma ja näitama, et tark ja aus poliitika on võimalik.
Järgnevalt on puudutatud ainult kõige põletavamaid teemasid ja püütud eriliselt välja tuua põhimõttelised seisukohad; me saame koos edasi, kui me oleme neis punktides täielikult ühel meelel.
Samavõrra on järgnev suuremas osas pigem rajajoonteks, mis toimkondades, spetsialiste kaasates, tuleb sisuga täita. Ja nimme on kajastamata jäetud mõnedki teemad, mis loomulikult on olulised, kuid usume, et hetkel on tähtsamat, millele pühenduda.
Eesti Vabaerakond on paremtsentristlik erakond
1. Riigikaitse
Eestil on ainult üks eksistentsiaalne vaenlane – Venemaa. Sellepärast on kuulumine NATO-sse ja EU-sse vältimatu. Kuni oht püsib, peavad Eesti kaitsekulutused olema vähemalt 3%; prioriteet on laiapindne riigikaitse; kehtib üldine sõjaväekohustus; Kaitseliit on soositud; Eesti ütleb lahti maamiinide leppest etc.
2. Energiajulgeolek
Eesti vajab tuumaelektrijaama! Vastavaid tegevusi, sh spetsialistide väljaõpe, tuleb alustada kohe. Seniks tuleb töös hoida põlevkivijaamu ja taotleda (ultimatiivses vormis) EU-lt erisus CO2 kvoodi osas. Kaotame dotatsioonid nn taastuvenergiale. Peame normaalseks puudega ahju kütmist. Viljakate põldude reostamine päikeseparkidega on oht riigi- ja toidujulgeolekule ning meie kui põlisrahva maakesksele elukeskkonnale; energiajulgeolekule see reaalses maailmas kaasa ei aita.
3. Demokraatia, kodanikuühiskond ja riigi usaldusväärsus
Iga kulutatud maksueuro peab olema läbipaistev ja mõistetav. Ei vohavale bürokraatiale, lihtsa inimese ja ettevõtja solgutamisele ja ülekoormamisele aruandluste, normide ja koormistega – vähem seadusi, piiranguid ja kontrollimist! Usaldame oma inimesi, Eesti ei ole trahviriik! Vähem riiki on parem kui rohkem riiki; vähendame ametnikkonda; lõpetame riigipoolse rahastuse kodanikuühiskonda imiteerivatele MTÜ-dele. Rahvahääletusi kardab ainult valitsus, mis kardab oma rahvast ja nende arvamust!
4. Keskkond ja loodus
Loodust tuleb kaitsta inimtegevuse negatiivsete mõjude eest, ent mitte esoteeriliste asendustegevustega, mida nn rohepööre paraku suuresti on. Me loeme enesetapjalikuks rumaluseks olla sellel alal üliagar olukorras, kus suurem osa maailmast selle mõttega kaasa ei ole tulnud; väikese Eesti panus ei ole parimalgi juhul reaalselt mõõdetav. Meil ei ole õigust kahjustada oma inimeste elustandardit ja ettevõtete konkurentsivõimet EU direktiivide kriitikavaba ülevõtmisega. Me elame külmal maal ja inimväärse elu elamiseks vajame palju rohkem energiat kui lõunapoolsetel aladel. Metsa tuleb majandada mõistlikult ja mets on meile palju olulisem väärtus kui seda ainult majanduslikus mõõtmes.
5. Haridus
Hariduse omandamine on igas vanuses soositud, ent kõiki noori ei tule sundida gümnaasiumisse ja ülikooli. Vähemalt põhikooli osas peaks hariduse omandamine toimuma võimalikult kodu lähedal (sellel on ka oluline regionaalpoliitiline dimensioon).
6. Ettevõtluskeskkond, sh väikeettevõtlus, maksundus ja eksport
Rohkem ise hakkama saavaid kodanikke on tõhusaim julgeolek ja terve ühiskonna edukuse võti! Täna pärsib väikeettevõtlust hulk ebaõiglasi ja otse öeldes kiuslikke seadusi – need tuleb tühistada. Kontrolli ja kohustuslikku aruandlust tuleb oluliselt vähendada. Liigsed riigipoolsed toetused ja ebavõrdne kohtlemine on turumoonutus ega ole ettevõtluskliimale pikemas vaates kasulik; toetustest sõltuv ettevõtlus ei ole konkurentsivõimeline. Riigil tuleb sekkuda ainult siis, kui mingis sektoris on turutõrge. Oleme paratamatult maailmamajanduse osa ega valmista kõike vajalikku – seega peab meil olema midagi müüa ja mõistlik on asuda väärtusahelas ülevalpool, st suuremat kasumit tootvas osas (targad töökohad) – riik on meil ka selleks, et meie ettevõtteid selles aidata. Stabiilne ja ettevõtlikust soosiv maksukeskond on majandusliku edukuse alus.
7. Loomemajandus ja eesti keele-kultuuri kaitse
Usume, et meie laste tulevik on helgem, kui neil on kaasa võtta siin maal juba aastatuhandeid elanud põlvkondade kogemus – see aga on ladestunud ja kristalliseerunud meie keeles ja kultuuris. Anname endale aru, et nii väikse kandjate arvuga kultuuri on kallis pidada, ent meie kultuuri ei ole keeleta ja selle arendamine nõuab sihipärast pingutust.
8. Perepoliitika
Järelkasv on iga ühiskonna, keele ja kultuuri säilimisel võtmetähtsusega. Me ei pea jätkusuutlikuks ja mõistame hukka praeguse valitsuse hämmastavalt pere- ja lastevaenuliku tegevuse. Laste kasvatamine peab olema au sees ja soositud, sh materiaalselt. Vähemuste osas andkem aru, et loomulikult on inimese seksuaalne orientatsioon jmt tema vaba valik, kuid kindlasti ei ole erisus privileeg.
Toome koos Eesti mülkast välja!