Kolmkümend viis aastat tagasi oli meil julgust ehitada riik üles tühjalt kohalt, murda vana maailma reegleid ja usaldada vabu inimest. Täna, aastal 2026, on Eesti jäänud uniseks, ülereguleerituks ja kartlikuks. Me ei loo enam tulevikku, vaid täidame teiste direktiive, samal ajal kui riigiaparaat laieneb ja tungib üha sügavamale inimeste eraellu.
See manifest taaselustab 90-ndate kompromissitu ja julge majandusliberaalsuse – Siim Kallase algse manifesti hinge –, kus kodanik on alati enne riiki. Me põimime selle kaasaegse Vabaerakonna vankumatu võitlusega demokraatia, privaatsuse ja meie elukeskkonna kaitsmise eest. Meil on aeg uuesti selg sirgu lüüa, et teha Eestist maailma parim, turvalisim ja vaba inimest austavaim riik.
Meie sõnum on selge
Me ei kopeeri pimesi vana maailma väsinud suuniseid ega lase luua kontrolliühiskonda. Me vastame idanaabri hirmutamisele tugeva majanduse, haritud rahva ja murdmatu kaitsetahtega. Me usaldame uuesti vaba turgu, eraomandit ja Eesti inimese privaatsust ning kainet mõistust. Meil on julgust teha asju teisiti, sest ainult nii saab Eestist taas maailma kõige vabam, turvalisim ja parim riik.
Kodaniku puutumatus
- Riik on loodud kaitsma kodaniku vabadust, mitte tema järele nuhkima. 2026. aasta tehnoloogia ei tohi muutuda riikliku kontrolli ja järelevalve relvaks.
Eraelu täielik puutumatus: Riigil ei ole asja kodaniku eraellu ega magamistuppa. Me seisame vastu igasugusele riiklikule moraalijärelevalvele või ideoloogilisele suunamisele. Inimese isiklikud valikud ja eluviis on tema vaba õigus, kuniks see ei kahjusta teisi.
Finantsprivaatsuse kaitse: Me lõpetame riigiaparaadi katsed nuhkida kodanike pangaarvetel ja tehingutes. Pangasaladus peab olema püha. Kodanik ei pea riigile reaalajas tõestama, kuhu ja miks ta oma ausalt teenitud raha kulutab. Riik peab usaldama oma inimesi, mitte kohtlema neid vaikimisi finantskurjategijatena.
Kodanik on enne riiki: Riigil ei ole muid õigusi ega vahendeid kui need, mis kodanikud on talle vabatahtlikult andnud. Riigivõim peab igal sammul tagasi tõmbuma sealt, kus vaba inimene ise otsustab ja vastutab.
Julgeolek
- Me elame uues julgeolekupoliitilises reaalsuses, kus idanaabri ettearvamatus ja agressiivsus ei jäta ruumi sinisilmsusele. Tõeline riigikaitse ei ole ainult liitlasväed ja riigieelarve read, vaid iga kodaniku tahe ja valmisolek.
Totaalne ja hajutatud kaitsevalmidus: Riigikaitse algab igast külast ja linnaosast. Tugevdame radikaalselt Kaitseliidu ja vabatahtlike rolli. Vaba riiki kaitseb vaba inimene, kes teab, et ta kaitseb oma kodu, perekonda ja eraomandit, mitte anonüümset ametnikkonda.
Kriisikindel ja isemajandav Eesti: Julgeolek tähendab, et Eesti suudab toimida ka siis, kui välisühendused katkevad. Toetame kohalikku, hajutatud toidu- ja energiatootmist. Hajutatud asustus üle terve Eesti on meie strateegiline eelis, mitte kuluartikkel.
Vaba turumajandus ja väikeettevõtlus
- Me lõpetame riigiaparaadi karistamatu priiskamise ja turu solkimise. Riigil puudub moraalne õigus nõuda kodanikult sentigi rohkem, kui on minimaalselt vajalik õhukese, ülitõhusa riigi ülalpidamiseks. Majanduslik edu ja iseolemise julgus saab tulla vaid läbi puhta turu-iseregulatsiooni ja tugeva keskklassi.
Puhas vaba turumajandus: Riik ei ole ettevõtja, hinnareguleerija ega turu suunaja. Riigifirmad erastatakse kompromissitult. Loobume eluvõõrastest rohedirektiividest ja doteerimisest – turg, aus konkurents ja tarbija vaba valik määravad parima hinna ning teenuse kvaliteedi.
Väikeettevõtlus on riigi selgroog: Ise hakkama saav Eesti püsib neil sadadel tuhandetel inimestel, kes loovad ise endale ja oma naabritele töökoha. Me vabastame väikeettevõtluse Brüsseli ja Toompea bürokraatia kägistavast haardest. Väikeettevõtetele kehtestatakse lihtsustatud aruandlus ja maksuvabastused algusaastateks – riik ei tohi iseseisvat algatust eos lämmatada.
Nulltolerants raiskamisele: Iga viimane kui maksueuro peab olema tõsiselt ja kriitiliselt kaalutud. Riiklik lausraiskamine, ülepaisutatud tugiteenused ja poliitilis-ideoloogilised vabaühenduste rahastamine riigieelarvest lõpetatakse päevapealt. Kui ettevõtja ja kodanik peab püksirihma pingutama, teeb seda ka riigiaparaat.
Arusaadav riigieelarve ja maksurahu: Pühime minema hämara ja arusaamatu „tegevuspõhise“ eelarvemudeli, mis varjab ametnike pillamist. Eelarve muudetakse igale kodanikule loetavaks tulu-kulu tabeliks. Lõpetame ootamatute maksutõusude ralli, tagades ettevõtlusele täieliku maksurahu.
Haridus
- 90-ndate edu tõi meile põlvkond, kes julges mõelda raamidest väljapoole. Tänane haridussüsteem kipub aga standardiseerima ja tootma reeglijärgijaid. Eesti-suguse väikeriigi ainus ressurss on inimese mõistus.
Julgete mõtlejate kool: Haridus peab vabanema bürokraatiast ja liigsest tsentraliseerimisest. Koolidele ja õpetajatele tuleb tagada pedagoogiline vabadus. Me ei kasvata käsutäitjaid, vaid ettevõtlikke ja kriitiliselt mõtlevaid peremehi.
Konkurentsivõimeline ja eestikeelne haridus: Kvaliteetne eestikeelne haridus peab olema kättesaadav igas Eesti nurgas, sõltumata lapse elukohast või vanemate rahakotist. Riik peab tagama, et õpetaja amet on ühiskonnas väärtustatud kui professionaal.
Mets ja loodus
- Mets ei ole lihtsalt puidu kuupmeetrid ega pelgalt Brüsseli kliimatabelite rida. Mets on Eesti identiteedi, majanduse ja julgeoleku alustala. Siin kohtub Vabaerakonna eluterve hoidlikkus radikaalse majandusmõtlemisega.
Omaniku vastutus ja kogukonna õigus: Lõpetame riikliku metsaga sahkerdamise ja lühiajalise kasumi tagaajamise RMK-s. Metsandust tuleb juhtida pika vaatega, kus väärtustatakse puidu kohalikku, kõrgtehnoloogilist väärindamist, mitte tooraine väljavedu.
Usaldame maaomanikku: Kaitseme oma põlismetsi ja elurikkust, kuid teeme seda ilma eluvõõra bürokraatiata. Eesti talupoeg ja metsaomanik on ajalooliselt olnud parim loodushoidja, kui riik tal käsi ei seo.
Demokraatia
- Siim Kallase manifesti suurim lubadus oli kodaniku keskne riik. See lubadus murti, kui sündis suurparteide tagatubade süsteem. Võim tuleb tagastada rahvale.
Kartellierakondade rahastamise lõpetamine: Lõpetame miljonite eurode pumpamise riigieelarvest otse suurparteide kontoritesse. Erakonnad peavad elama oma liikmete vabatahtlikest annetustest, olles võrdsed iga teise kodanikualgatusega. Valimised peavad olema põhiseaduses toodud alustel: ühetaolised ja kõigile võrdsed. Rohkem kaalu valijate tahtele ja vähem kaalu parteikontorite koostatud nimekirjadele.
Otsustusõigus ja digitaalne veto: Raha ja otsustamine peavad liikuma Tallinnast tagasi valdadesse ja linnadesse. Digiriik peab võimaldama kodanike algatatud siduvaid rahvahääletusi, millega saab tühistada eluvõõraid ja läbimõtlematuid seadusi.
