Arvamus
Märt Meesak: Tunnustan EKRE ja Isamaa erakonda, kuid oleme siiski veel poolel teel koostöö, mitte ärapanemise rajal
Ka parlamendist väljas olev erakond saab vajadusel poliitikaid Eestis mõjutada, kui need on sisukad. Vabaerakond on oma kümneaastase tegutsemisaja jooksul järjepidevalt seisnud ausa, õiglase ja läbipaistva demokraatia ja valitsemise eest. Oleme väsimatult tõstatanud nii enne 2015. aastal parlamenti saades, riigikogus fraktsioonina kui ka hiljem olulisi muudatusettepanekuid ja teemasid paremaks riigikorralduseks.
Viimaste kuude jooksul on kaks meie sisukat ja ühiskonnale õiglasena tunduvat ettepanekut ka viljakale pinnasele maandunud. Tihti on poliitikas oluline see, et kõik teod saaks ainult enda arvele kirjutada. Meie nii kadedad ja kitsarinnalised ei ole. Oleme väga rahul, kui meie ettepanek saab eelnõuks ja veelgi enam tehtud. Kasvõi seda siis mõne parlamendi tänase erakonna kätega. Oleme nõus seda au jagama, väärikalt. Peaasi, et meie ettepanekud saaksid teostatud ja Eesti ühiskond selle tõttu parem.
Esimene toimuv nihe läbi mitme aasta on riigikogu valimistega kaasas käiv kautsjoni teema. Nimelt tegime selle aasta kahekümneesimesel augustil sellekohase pöördumise ka õiguskantslerile. Selle sama kaasuse raames tegime ka otsese üleskutse EKRE esimehele Martin Helmele. Ajalugu mäletab, et aastal 2010 – enne parlamendi parteiks saamist – oli just Martin Helme see, kes Eesti Rahvusliku Liikumise (ERL) esimehena esitas koos Kristlike Demokraatidega tollasele õiguskantslerile Indrek Tederile samalaadse tulise protesti valimiskautsjonite vastu, nimetades neid ebademokraatlikuks barjääriks.
Toona kutsusin oma avalikus pöördumises Martin Helmet ja EKRE-t üles tulema appi ja algatama Riigikogus valimisseaduse muutmise eelnõud juba 2027. aasta valimisteks. "Martin, sul on täna võimalus teha ära see, mida sa 2010. aastal õiguskantsler Tederilt nõudsid. Ära lase parlamendierakonna mugavusel ja riigi toetusel vana põhimõttekindlust lämmatada. Teeme koos sellele kartelli süsteemile lõpu" oli toonase pöördumise sisu.
Esimene Vabaerakonna töö vili sündis kahekümne kuuendal oktoobril, kui Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon tegi ettepaneku siduda riigikogu valimiste kautsjoni suurus lahti kuupalga alammäärast ning siduda see hoopis toimetulekupiiriga. Muudatuse tulemusel väheneks kautsjon ühe kandidaadi kohta 946 eurolt 220 eurole ning täisnimekirja esitamisel 118 250 eurolt 27 500 eurole. Ka meedias on viimasel ajal olnud juttu, et senine kautsjoni summa on liiga suur barjäär väiksematele ja uutele erakondadele ning ka Euroopa teiste riikide praktika kinnitab, et väiksema ja paidlikuma süsteemiga on demokraatia tervem.
Teine toimuv nihe läbi mitmete aastakümnete on aga riigikogu ja riigiteenistujate palkade kasvu teema. Selle aasta neljateistkümnendal septembril edastas Vabaerakond kõigile 101 riigikogu liikmele ametliku pöördumise, et peatada avaliku sektori jätkusuutmatu palgaralli ja kärpida oluliselt riigi tippjuhtide sissetulekuid ning kuluhüvitisi. Algatus ajastati teadlikult kohe septembrikuise poliithooaja algusesse, mil parlamendisaadikute töölauale jõuab uue perioodi riigi eelarvestrateegia (RES). Algatuse kohaselt tegime ettepaneku vähendada kõigi kõrgemate riigiteenistujate (sh presidendi, peaministri ja ministrite) palgakoefitsiente 10% võrra. Riigikogu liikmete palgakoefitsienti tuleks aga kärpida täiendavalt 20% võrra, mis tooks lihtliikme palgataseme senisest märgatavalt lähemale Eesti reaalsele mediaanpalgale. Lisaks tegime ettepaneku piirata saadikute kuluhüvitisi senise 25 protsendi asemel 10 protsendini ametipalgast. Järgmisele riigikogu koosseisule saab palka määrata ainult eelmine koosseis ja ajastus on hetkel ainuõige.
Alates 2026. aasta 1. aprillist on riigikogu liikme ametipalk 6655,81 eurot kuus. Sellele lisanduvad kuluhüvitised, mida saab tööga seotud kulutuste eest kuni 25 protsendi ulatuses ametipalgast.
Teine Vabaerakonna töö vili sündis novembri keskel, erakond Isamaa esitas ettepaneku vähendada järgmise riigikogu koosseisu liikmete baaspalka kümme protsenti ning muuta nende palgatõusu senisest väiksemaks. Ja Reformierakonna hinnangul tuleks parlamendiliikmete palgaküsimus lahendada koos valitsuse kavandatavate muudatustega kõrgemate riigiteenijate töötasusüsteemis. Paistab, et peaegu ühte meelt on nii koalitsioon kui opositsioon, sest Reformierakonna fraktsioonijuhi sõnul ei ole oluline see, kes eelnõu esitas. Tema jaoks on oluline see, et vajalik otsus saaks tehtud. Nii ta väljendas ennast antud uudiste valguses meedias.
Vabaerakonna jaoks ei ole samuti oluline, kes eelnõud algatas või vastavasisulised ettepanekud esimesena välja käis. Meie oleme oma panuse andnud ja hea meelega anname teatepulga üle parlamendierakondadele, et need ettepanekud ka ellu viidaks. Ainus asi, mida sooviks riigikogu ja valitsuse liikmetele südamele panna on see, et ärge neid ettepanekuid ära vussige. Tavaliselt on kombeks kartellierakondadel teeselda, et teemaga tegeletakse ning siis kärpida tõsine muudatus mikroskoopiliseks peenhäälestuseks.
Esmalt tahan tunnustada EKRE ja Isamaa erakonda, nende algatuste eest. Teiseks aga kutsun kõiki üles riigimehelikkusele, need muudatused ka sisuliselt veel enne järgmise aasta riigikogu valimisi seaduseks vormima. Ja seda olenemata opositsioonilise või koalitsiooni erakonna positsioonist. Tehke palun vahest midagi ühiselt ka, mis on moraalselt õige. Meie Vabaerakonnas igaljuhul ootame reaalselt käega katsutavaid tulemusi ning tunnustame ka edaspidi neid, kes sisukaid ettepanekuid toetavad ja ellu viivad. Poliitikutelt ja erakondadelt oodatakse rohkem koostööd, mitte ärapanemist. Olgu see heaks eeskujuks edaspidiseks. Ainult ühiselt saamegi teha Eesti paremaks.
