Meie selge eesmärk on – Vabaerakond tuleb tagasi!
Eesti Vabaerakond asutati 20. septembril 2014. aastal, sellele eelnes pikaajaline Eesti poliitikas osalemine läbi MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik ja MTÜ Vabaerakonna Algatusrühm asutati sama aasta jaanuaris. Me tulime loosungiga „Aru pähe!” (mis on teatavasti inspireeritud Peeter Volkonski laulust, kes oli tollal ka erakonna liige). Me tulime uue, ausa poliitika lubadusega. Me tulime, ise siiralt uskudes, et Eestil võib hästi minna, kui kuulata rahvast ja teha mõistupäraseid, loogilisi ja läbinähtavaid otsuseid.
Eesti Vabaerakond sai 2015. aasta Riigikogu valimistel 8,7% häältest ja 8 saadikukohta – Eesti vajas sellist erakonda.
Korraks, 2015. aasta juunis oli erakonna toetus lausa 19%!
Edasi ei läinud nii, nagu olime valijatele lubanud ja suurem osa meist ka siiralt soovis. Vabaerakond jäi parlamendis tegelema pisiasjadega ning suured reformid ja julged algatused, mida meilt oodati, jäid tegemata.
Igatahes langes Vabaerakond 2019. aasta valimistel 1,2%-ga Riigikogust välja.
2018. a sügisel oli 2015. a valimistel üheks esinumbriks olnud ja vahepeal erakonnast välja astunud Artur Talvik loonud Elurikkuse Erakonna. Too erakond, muide, sai 2019. a Riigikogu valimistel samuti 1,2% häältest.
2020. aasta sügisel otsustasid need kaks sarnase maailmavaatega väikest erakonda, Eesti Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond, ühineda. Sündis Eesti Tulevikuerakond.
Kaasvõitlejad, läheme siit koos edasi!
Täna on selgemast selgem – Eesti poliitikas on aru kadunud. Eesti vajab usaldusväärset, loogilist ja rahulikku erakonda; ja me teame, et me oleme senisest palju õppinud.
Kuhugi ei ole kadunud vajadus ausa ja inimestele mõistetava poliitika järele – et meid ei juhiks need, kes enne valimisi oma poliitika kohta otsesõnu valetasid, sest „muidu meid poleks valitud”, ja kes nüüd kuhjavad oma rahvale uusi reegleid, käske ja makse aina enam selga, kuigi neil selleks mandaati pole.
Eesti väärib paremat kui selline nöökimine!
Me tuleme Eesti poliitikale aru pähe tagasi panema, sest Eesti vajab julgeid otsuseid ja reforme ning me ei karda neid ära teha.
Siin allpool on manifest, millega me – Tulevikuerakonna juhatus ja mõned Vabaerakonna-aegsed initsiatiivikamad liikmed – otsustasime tulla uuesti Eesti poliitikasse. Töötame selle nimel, et Vabaerakond tuleb taas, sest Eesti poliitika on ilma Vabaerakonnata... – jah, see, mis see on, arutu.
Veelkord – Aru Pähe! Tule astu liikmeks ja anna enda panus! Või toeta Vabaerakonna poliitikat rahaliselt, tee annetus.
Manifest, kevad 2024
ARU PÄHE – Vabaerakond tuleb taas!
Eesti Vabaerakond loodi 2014. aastal, 10 aastat tagasi.
Nii, nagu tollal, vajab Eesti Vabaerakonda! Eesti vajab erakonda, mis teeb, mida lubab, ja seisab näoga rahva poole. Erakonda, mis näitab, et aus poliitika on siiski ka Eestis võimalik.
Eesti Vabaerakond* on paremtsentristlik erakond
*Kuivõrd seaduse järgi täpselt sama nime võtta ei saa, pakume: Vabaerakond Aru Pähe.
Vabaerakond kasvas välja kodanikuühiskonna liikumistest – ja samamoodi kutsume kokku need, keda mure ja vastutustunne kodumaa ees sunnib tegutsema. Me peame kinni jooksnud, lõhestunud, lootusetustundest äärmustesse kalduva ühiskonna taas kokku tooma ja näitama, et meil on ees paremad ajad, kui tuleviku planeerimisse panustada mõistust, teadmisi ja rahulikku meelt. Ja loomulikult ka visadust ja julgust endaks jääda.
Järgnevalt on puudutatud ainult kõige põletavamaid teemasid ja püütud eriliselt välja tuua põhimõttelised seisukohad; me saame koos edasi, kui me oleme neis punktides ühel meelel.
Samavõrra on järgnev suuremas osas pigem rajajoonteks, mis toimkondades, spetsialiste kaasates, tuleb sisuga täita. Ja nimme on kajastamata jäetud mõnedki teemad, mis loomulikult on olulised, kuid usume, et hetkel on tähtsamat, millele pühenduda.
1. Riigikaitse
Eestil on ainult üks eksistentsiaalne vaenlane – Venemaa. Sellepärast on kuulumine NATO-sse ja EU-sse vältimatu. Kuni oht püsib, peavad Eesti kaitsekulutused olema vähemalt 3%. Prioriteet on laiapindne riigikaitse, kehtib üldine sõjaväekohustus ja Kaitseliit on soositud. Eesti ütleb lahti maamiinide leppest.
2. Ettevõtluskeskkond, sh väikeettevõtlus, maksundus ja eksport
Rohkem ise hakkama saavaid kodanikke on tõhusaim julgeolek ja terve ühiskonna edukuse võti! Täna pärsib väikeettevõtlust hulk ebaõiglasi ja otse öeldes kiuslikke seadusi – need tuleb tühistada; tuleb oluliselt vähendada kontrolli ja kohustuslikku aruandlust. Oleme paratamatult maailmamajanduse osa ega valmista kõike vajalikku – seega peab meil olema midagi müüa ja mõistlik on asuda väärtusahelas ülevalpool, st suuremat kasumit tootvas osas (targad töökohad) – riik on meil ka selleks, et meie ettevõtteid selles aidata; mitte selleks, et tekitada toetuste ja ebavõrdse kohtlemisega turumoonutusi, mis pikemas vaates loob konkurentsivõimetut, toetustest sõltuvat ettevõtlust. Stabiilne ja ettevõtlikust soosiv maksukeskkond on majandusliku edukuse alus.
3. Perepoliitika
Järelkasv on iga ühiskonna, keele ja kultuuri säilimisel võtmetähtsusega. Me ei pea jätkusuutlikuks ja mõistame hukka praeguse valitsuse hämmastavalt pere- ja lastevaenuliku tegevuse. Laste kasvatamine peab olema au sees ja soositud, sh materiaalselt. Vähemuste osas andkem aru, et loomulikult on inimese seksuaalne orientatsioon jmt tema vaba valik, kuid kindlasti ei ole erisus privileeg.
4. Demokraatia, kodanikuühiskond ja riigi usaldusväärsus
Iga kulutatud maksueuro peab olema läbipaistev ja mõistetav. Ei vohavale bürokraatiale, lihtsa inimese ja ettevõtja solgutamisele ja ülekoormamisele aruandluste, normide ja koormistega – vähem ametnikke, seadusi, piiranguid ja kontrollimist, Eesti ei ole trahviriik! Lõpetame riigipoolse rahastuse kodanikuühiskonda imiteerivatele MTÜ-dele. Rahvahääletusi kardab ainult valitsus, mis kardab oma rahvast ja nende arvamust!
5. Haridus
Ainult haritud rahval on tulevikku. Igaüks peab saama niipalju haridust, kui ta soovib ja on võimeline vastu võtma, teisalt ei tule sundida kõiki noori gümnaasiumisse ja ülikooli. Vähemalt põhikooli osas peaks hariduse omandamine toimuma võimalikult kodu lähedal (sellel on ka oluline regionaalpoliitiline dimensioon).
6. Loomemajandus ja eesti keele-kultuuri kaitse
Usume, et meie laste tulevik on helgem, kui neil on kaasa võtta siin maal juba aastatuhandeid elanud põlvkondade kogemus – see aga on ladestunud ja kristalliseerunud meie keeles ja kultuuris. Anname endale aru, et nii väikse kandjate arvuga kultuuri on kallis pidada, ent meie kultuuri ei ole keeleta ja selle arendamine nõuab sihipärast pingutust.
7. Energiajulgeolek
Eesti vajab tuumaelektrijaama! Vastavaid tegevusi, sh spetsialistide väljaõpe, tuleb alustada kohe. Seniks tuleb töös hoida põlevkivijaamu ja taotleda (ultimatiivses vormis) EU-lt erisus CO2 kvoodi osas. Kaotame dotatsioonid nn taastuvenergiale. Peame normaalseks puudega ahju kütmist. Looduse reostamine päikese- ja tuuleparkidega on oht riigi- ja toidujulgeolekule ning meie kui põlisrahva maakesksele eluviisile; energiajulgeolekule see reaalses maailmas kaasa ei aita.
8. Keskkond ja loodus
Loodust tuleb kaitsta inimtegevuse negatiivsete mõjude eest, ent mitte esoteeriliste asendustegevustega, mida nn rohepööre paraku suuresti on. Me loeme enesetapjalikuks rumaluseks olla sellel alal üliagar olukorras, kus suurem osa maailmast selle mõttega kaasa ei ole tulnud; me ei kahjusta oma inimeste elustandardit ja ettevõtete konkurentsivõimet EU direktiivide kriitikavaba ülevõtmisega. Me elame külmal maal ja inimväärse elu elamiseks vajame palju rohkem energiat kui lõunapoolsetel aladel. Metsa tuleb majandada mõistlikult ja mets on meile palju olulisem väärtus kui seda ainult majanduslikus mõõtmes.
Loome koos Eestile tuleviku!