Aimar Altosaar
Pildi autor: Jaanus Ojangu
Seotud inimene: 

Jaan Tõnissonist ja tema toomisest tänapäeva

19/12/2017Koit

20. sajandi I poole Eesti ajaloo kaks suurkuju olid Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Järjekord pole juhuslik, sest kui need mehed asetada kaalule, mis mõõdaks eesti rahvale osutatud teeneid, siis jääks peale Vana Jaan, nagu Jaan Tõnissoni tema eluajal kutsuti. Kuid Konstantin Pätsist, kes oli meie viimane riigivanem ja esimene president, teatakse võrratult rohkem ning sellel on mitmeid põhjusi. Esiteks tegutses Päts algusest peale Tallinnas, millest kujunes Eesti Vabariigi pealinn ja suurim metropol, samas kui  Tartu ja Põhja-Liivimaa tähendus peale tsaariaja lõppu oluliselt vähenes. Tõnissoni peamine tegevusala oligi aga Tartu, Tartumaa ja kogu Lõuna-Eesti, nagu seda piirkonda hakati nimetama  1917.aastal peale eestkeelsete maakondade ühendamist üheks haldusüksuseks. Teiseks oli Päts Eesti Vabariigi riigijuhi rollis enam kui pool ajast aastatel1918-1940, samas kui Jaan Tõnisson oli peaminister ja riigivanem lühikest aega, kokku vaid kaks ja pool aastat. Samuti oli Pätsil rohkem nähtavaid rolle Eesti poliitilisel maastikul, samas kui Jaan Tõnisson, olles küll selge vaimne liider, leppis enamasti lihtsalt Postimehe peatoimetaja ja omaniku rolliga. Mõlemad suurmehed olid valitud ka I – V Riigikogu koosseisude liikmeteks.

Kolmandaks oskas Päts väga pragmaatilise poliitikuna võtta julgelt üle ka need ideed, mille vastu ta oli äsja hääletanud ning ära kasutada iga rahva meeleolu kõikumist. Näiteks põrus Jaan Tõnisson 1933.aastal Riigikogus kui ta nõudis majanduse päästmiseks krooni devalveermist, kuid seejärel tegi uuesti riigivanemaks valitud Päts selle hädavaliku sammu siiski ära.  Konstantin Pätsist on palju kirjutatud, viimasele ajal eriti tema võitlusest vapside vastu, vaikiva ajastu kehtestamisest kui traagilistest otsustest 1939. aasta sügisest 1940. aasta juulini.

Neljandaks kujunesid „Eesti aja“  majanduslikult ja sotsiaalselt kõige õitsvamateks aastateks just Konstantin Pätsi viimased valitsemisaastad ning need jäid okupatsioonide alla jäänud eestlastele meelde kui kaotatatud paradiis, omandades aastatega järjest soojemaid värvinguid.  Jaan Tõnisson oli aga sellel ajal poliitiliselt areenilt ja Postimehe juhtimisest kõrvale surutud ning tegeles peamiselt õppejõu tööga Tartu Ülikoolis. 

Viiendaks kujutati Pätsi nõukogude propagandas „kodanliku klikiriigi“ sümbolisikuna,  tema mainimisest ei pääsenud mööda ükski punane ajalookäsitlus. See viis loomulikult 1980-ndate lõpus just Konstantin Pätsi glorifitseerimiseni, sest taastades Eesti riiklikku iseseisvust taastati väga paljude eestlaste arvates just Pätsia-egset Eestit!

Jaan Tõnissoni Eesti ühiskonda mõjutav tegevus algas 1895.aastal, kui temast sai ajalehe Postimees peatoimetaja ja omanik. Ta oli oma aja kohta väga oskuslik meediamees, suutes ajakirjanduse kaudu sütitada uusi ideid, julgustada inimesi liituma ühinguteks ja seltsideks. Väga tähelepanuväärne oli Jaani roll eestlaste rahvusliku eneseteadvuse kasvatamisel, laiendades lühikese ajaga eesti keele kasutusala kodu- ja kultuuriseltside keelest haritlaskonna ja ärikeeleks. Postimehe organiseerivat mõju kasutades julgustas Jaan Tõnisson eesti talunikke korraldama sakslaste asemele  põllumajandusnäitusi,  ettevõtjaid seljad kokku panema ning  üle võtma sakslaste juhitud Põhja-Liivimaa suurimat panka ning asutama kümneid krediidiühistuid ja teisi majandusliku koostöö asutusi.

Tänu eestlaste kiiresti kasvanud majanduslikule aktiivsusele suudeti suhteliselt lühikese ajaga korjata kokku piisav raha uue Vanemuise teatrimaja ehituseks, mis omakorda innustas sama tegema ka „Estonia“ Seltsi Tallinnas ning „Endla“ Seltsi Pärnus. Tallinnaski märgati Jaan Tõnissoni, kui rahvajuhi suurt rolli eesti ühiskonna käivitamisel ning seal võeti palju asju üle, mida Vana Jaan Põhja-Liivimaal ees tegi, kuid võrdväärse kaaluga liidrit Eestimaa kubermangus eestlastele ei tekkinudki. Kuid Postimehe Tallinna väljaandel siiski edu ei olnud, Tallinna Teataja ja teised siinsed ajalehed olid juba piisavalt tugevad. Kuid ühistud ja ühistegevus, ärimaailma eestistamine ja suurte rahvuslike korjanduste korraldamine levisid Tartu eeskujul ka Põhja-Eesti linnades ja maakondades.

Jaan Tõnissoni rollile rahva ühendaja ja eestlaste eneseteadvuse kasvatajana on seni teenimatult vähe pööratud tähelepanu. Eesti riigi suur juubeliaasta 2018 on ka Jaan Tõnissoni 150.sünniaastapäeva aasta. Jaan Tõnissoni Seltsi eestvedamisel toimub siis rida üritusi maakondades, kus, pöörates tänapäevaseks  rahvajuhile oponentide poolt antud hüüdnime Koodi-Jaan, korraldatakse noortele „Jaani dekodeerimise“ päevi, näidates, et sellel suurmehel on ka tänapäeva Eestile palju öelda. Aasta lõpus, 21. ja 22.detsembril toimuvad mälestusüritused Viljandis, Tartus ja Tallinnas, mida kroonib rahvusvaheline konverents „Jaani Kood“ Tartu Ülikooli aulas. Loodetavasti tunneb eesti rahvas juba aasta pärast oma teist suurmeest palju rohkem, kui seni, sest kindlasti avaldatakse juubeliaasta puhul Jaan Tõnissoni tööst ja võitlusest  uusi raamatuid ja rohkesti artiklid ning teema leiab käsitlemist e-meedia kanalites.

Aimar Altosaar

Jaan Tõnissoni Seltsi juhatuse liige