Aimar Altosaar: Vana kuld

21/05/2015Äripäev

Eesti majandus on jõudnud järku, kus tuleb võtta kasutusele seni vähe kasutatud ressursid.  25 turumajandust on küpsetanud juba mitu põlvkonda ettevõtjaid, majandusjuhte ja spetsialiste, kes on üle elanud nii vaimustavaid tõuse, kui masendavaid langusi, kes on näinud maailma ning kogenud omal nahal, kuidas ühiskond ja majanduskeskkond pidevalt muutub. Neil on olnud aega mõelda asjade ja nähtuste seoste üle ning nad on loonud suure pildi, mis võimaldab näha ettevõtet või tegevusala selle osana. Suur osa neist kogemustekandjatest on aga kas ise aktiivsest tegevusest tagasi tõmbunud või on muudel põhjustel jäänud kõrvale ettevõtete juhtimisest ning ka poliitikas neile ei ole avanenud võimalusi oma teadmisi ja oskusi rakendada.

Nii majanduselus kui poliitikas on toimunud põlvkonnavahetus, meid juhivad enamasti alla 40-aastased mehed, kes julgete otsuste asemel tegelevad juba loodud väärtuste „ümberjagamise kosmeetikaga ja Excelis sobivate numbrite tsiteerimisega“, kirjutatakse 13.mai Äripäeva juhtkirjas. Sama juhtkiri väidab, et me tunneksime oma juhtide üle rohkem uhkust, kui meid juhiksid 1990.-ndate aastate tipp-poliitikud, kelle julged väljaütlemised ja soovitused mõjuvad ka tänapäeval värskelt ning võiksid ühiskonda edasi viia.

Oleme ilmselt põlvkonnavahetusega kiirustanud, sest kui ei ole just revolutsioonilised ajad, millal noored võivad teha ilma nii poliitikas kui kõigil teistel aladel, siis normaalses ühiskonnas maksab kogemus ja vanemate juhtide elutarkus väga palju.  Põlvkondade erinevaid võimalusi ühiskonna ja poliitika uuendamisel võib võrrelda mäkketõusuga, kus noored oleksid kui mäe jalamil rabelejad püüdes tihedas metsas oma rada leida ning vanemad, kes on jõudnud metsavööndist välja, näevad kaugele üle metsade kogu panoraami. Noored on alati tugevamad tehniliste uuenduste väljamõtlemisel ja kasutuselevõtul, kuid ühiskonna kujundamisel ja uute sotsiaalsete instrumentide loomisel on edukamad vanad, kes tunnevad ilma ja inimesi ning kes on õppinud hindama hästitoimivate inimkoosluste energiat.

Maailmamajanduses on viimase kümne aastaga toimunud suured muutused, mis puudutavad kõige vahetumalt ka Eestit. Enam ei saa loota vaid meie suurimate ekspordipartnerite võimsamale majanduskasvule, mis aitaks ka meid uuele tõusule. Peame ise olema aktiivsuse allikaks ning suutma suunata riigi arengut meile vajalikus suunas. Ainult Excel ja varasemalt edu toonud algoritmide tiražeerimine ei aita, on vaja uusi impulsse. Seda suudavad pakkuda aga meie oma kogemustega juhid ja spetsialistid, kes võivad aidata lahendada kolme suurte probleemideringi, mida me vajame oma rahvusliku majanduse tõusuks: esiteks: ettevõtete sisene töökultuur peab paranema, kõik töötajad tuleb kaasata töö efektiivsuse parandamisse; teiseks: ettevõtted peavad kulutuste minimiseerimiseks, tootearenduseks ja toodete turustamiseks tegema omavahel võimalikult laialdast koostööd ning kolmandaks: tuleb minna veel julgemalt rahvusvahelistele turgudele, töötada välja omad brändid ja leida omad nišid, mis on aga võimalik, kui esimesed kaks ülesannet on lahendatud.

Neid ülesandeid aitab lahendada meie oma „kogemuste kuld“, parimas tööeas endised kogenud juhid ja ettevõtluskogemusega kaasamaalased, kes tuleb purjejahtidelt ja golfiväljakutelt, raamatukogudest ja kunstinäitustelt üles leida ning taasrakendada. Haifa ülikooli uuring 2012.aastast näitas, et kõigi valdkondade tippjuhtide parim iga on 50- 60 eluaasta vahel ning statistiliselt on tippsooritusaeg  57.eluaastal. Kas me Eestis saame sellise uuringu jaoks üldse kokku representatiivse grupi? Peame saama, sest uut majandust ei looda ilma suure plaani ja kogemusteta!