November 2017

Märt Läänemets: Hiina jätkab muutumatul kursil

Seotud inimene: 
Märt Läänemets

Tartu Ülikooli orientalistika dotsent ja orientalistikakeskuse juhataja. Vabaerakonna liige.

Möödunud nädalal kanti Xi Jinpingi nimi ja tema ideed Hiina arendamiseks Hiina Kommunistliku Partei uuendatud põhikirja. See on esimene kord pärast Mao Zedongi, kui partei liidrit mainitakse kompartei põhikirjas. Sellegipoolest ei ole Hiinas suuri pöördeid oodata, kirjutab sinoloog Märt Läänemets.

Peeter Espak: vasakintellektualismi diktaat on määratud taanduma

TÜ võrdleva usundiloo vanemteadur, Vabaerakonna liige

Vasakintellektualismi diktaat on määratud nagunii taanduma ja selle ees ei tohiks mingil juhul hirmu tunda. Milline poleks ka tulevase vaimse kliima rõhuasetus, on see kindlasti eripalgelisem, loovam ja intelligentsem kui võimu- ja rahaihas eilsesse maailma kuuluvad standardsed keskmised «vasakintellektuaalid», kirjutab orientalist Peeter Espak.

Märt Meesak: Tagasivaade valimistele ja uuest koalitsioonist

Seotud piirkond: 
Jõgeva- ja Tartumaa
Seotud inimene: 
Märt Meesak

Endine Konguta vallavolikogu esimees, Vabaerakond

Ajalugu on seekord tehtud ning esimesed valimised uude Elva vallavolikokku on möödas.

Nendel valimistel osales kolm erakondliku nimekirja ja kolm valimisliitu. See on hea märk, et vähemalt Elva vallas on demokraatia täiesti toimiv ning alternatiiv valijatele oli üpris korralik.

Kes sitika tee peal õieti pöörab, saab ühe pulga ülemale (vanasõna)

Seotud inimene: 
Epp Alatalu

Olen seda meelt, et meie kõigi ühine suur eesmärk on Õnnelik Eesti. Selleks on kõige kindlam alus ise hakkamasaavad kohalikud kogukonnad. Riik ja kohalik omavalitsus olgu toeks, aga meie olemise tugevus põhinegu ikka kogukondlikkusel. Nii kohalike asjade ise otsustamisel kui ka sellel, et oleme valmis õla alla panema üksteise ettevõtmistele, tegema talgutöid, panustama aega või aitama rahaliselt oma ühenduste edu nimel.

Vahur Kollom: salatsemise ja läbipaistmatuse vabariik

Seotud inimene: 
Vahur Kollom

Olgugi, et aastal 2017 on asjad ilusad ning Eesti Vabariik ja siin elavad inimesed jõukamad kui kunagi varem, näeb meie kodumaa välja kui sibul, mis on pealt kullakarvaline ja seest siiruviiruline. Isegi kullakarv on saanud mõned plekid, kui arvestada valitsuse ebaseaduslikku töötukassa ja haigekassa rahade kasutamist, id-kaardi ümber toimuvat ja korruptsioonikahtlustusi.

Andres Ammas: Lõuna-Eesti valijad parte ei usu

Andres Ammas
Seotud piirkond: 
Läänemaa ja Hiiumaa
Seotud inimene: 
Andres Ammas

Lõuna-Eesti valijad eristusid tänavustel kohalikel valimistel muust Eestist selle poolest, et siin said mitmed kandideerinud riigikogulased suhteliselt vähe hääli. Ehk siis: lõunaeestlased ei lasknud endid tüssata.

Vabaerakond tajus seda hoiakut juba suveüritustel, kus erakonna liikmed kogusid allkirju algatusele lõpetada kahel toolil istumise võimalus. Meie arvates tulevad kohalikud omavalitsused väga hästi toime riigikogu liikmeteta. Lõuna-Eestis anti selle idee toetuseks allkirju himukamalt, kui mujal.

Aimar Altosaar: Head tööjõudu on ka Eestis külluses

Aimar Altosaar
Seotud inimene: 
Aimar Altosaar

Tööandjate Keskliidu pidev nurin, nagu oleks Eestis suur tööjõu nappus, ei ole adekvaatne.

Tööandjad, kes tahavad odavat tööjõudu sisse tuues hoida Eestit jätkuvalt madala tootlikkuse ja seega ka madalate palkade lõksus, ei näe kaugemale oma tänastest muredest. Kahjuks ei märka ka Riigikontroll meie kõige väärtuslikuma majandusressursi viletsat kasutamist, tuues samuti majanduse ühe peamise probleemina esile tööjõupuuduse.

Taavi Simson: doktoranditoetust tuleb kahekordistada, väiksem tõus soovitud efekti ei anna

Taavi Simson
Seotud inimene: 
Taavi Simson

Tuleva aasta eelarve eelnõus on aruteluteemaks ka doktoranditoetuse suurendamine. Veel eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses lubas valitsuskoalitsioon praegu 422-eurose doktoranditoetuse kahekordistada. Suve alguseks oli sellest lubadusest järel 660 eurot. Parem oleks, kui valitsus jääks esialgse lubaduse juurde ja tõstaks toetuse 844 euroni.

Ka 844 eurot pole veel ideaal, aga oleks praegusega võrreldes siiski suur samm edasi. Selline tõus annaks lootust, et saavutatakse soovitud efekt.

Külliki Kübarsepp: Otepää valimiste vastuolulised tulemused

Külliki Kübarsepp
Seotud piirkond: 
Kagu-Eesti
Seotud inimene: 
Külliki Kübarsepp

 

Olen hariduselt politoloog ning kui püüda valimistulemusi enda kodupaigas Otepääl selle pilguga vaadelda, ei pruugi argielu poliitilised järeldused politoloogilistega teps ühtida.

Suur ühisvald ei ole just kõige sujuvamalt kokku saanud. Keskuses Otepääl toimus isegi võimuvahetus selle ajel, et haldusterritoriaalsesse läbirääkimisse suhtuti üsna ükskõikselt. Võimuvõitlus Pukas oli reformi käigus veel verisem.

Sirje Kiin: kohalikud valimised pole ainult kohaliku tähendusega

Seotud inimene: 
Sirje Kiin

Keskerakonna napp, ent järjekordne võit Tallinnas kinnitas taas kord puust ja punaselt, et vaatamata korduvate korruptsioonisüüdistuste tõttu kohtupingis vaevlemisele, vaatamata maksumaksjate raha kuritarvitamisele erakondlikes kampaaniates ja keskerakondlikus Tallinna Televisioonis, vaatamata Eesti-vaenulikele sõnavõttudele, vaatamata endise Tallinna linnapea ja erakonna looja Edgar Savisaare ametist tagandamisele ja eraldi valimisliidus kandideerimisele, on Eesti kodakondsuseta muulaste hääled endiselt truud oma vankumatus usus Keskerakonda ja valivad neid, nui neljaks.

Külliki Kübarsepp: kes ohjeldaks rahmeldavat Palot?

Seotud inimene: 
Külliki Kübarsepp

Nihu läinud juhtumeid on natuke palju, et jätta minister Urve Palost (SDE) mulje, kui tegusast ja avatud ning kaalutlevast riigivalitsejast. Tema tegevus on süsteemitu sahmimine, kus kaotajaks jääb Eesti inimene, leiab riigikogu liige Külliki Kübarsepp (Vabaerakond).

Vahetult peale sügisesi valimisi tuli avalikkusele sõnum. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ei toeta kohalike omavalitsuste pingutusi aidata ligikaudu 20 miljoni euroga aastas viia internet nendesse maapiirkondadesse, kus seda ei ole või on kehva kvaliteediga.

Meie suhteruum ja inimese väärtus

Aeg-ajalt meenuvad mulle mu ülikooliõpingute kaaslase Katre Ligi kunagised luuleread: “Võtsin enese kanda maailmamure, sest enese oma läks liiga raskeks.” Mingil hetkel võib maailmamurest tõesti saada paopaik isikliku ängi ja ahastuse eest.

Inimest kui iseväärtust deklareerivad euroopalikus kultuuriruumis mitmed dokumendid. Siiani küll ideaalina, sest inimese tegelik väärtus püsib instrumentaalne – kuidas teha ta kellegi huvides kasutatavaks. Rahvasuus kõlab see: mutrikeseks.

Eeskujulik õpilane – „südametunnistuse järgi“ laristav Tartu enam Tallinnale alla ei jää

Vahur Kollom 11.11.2017
Seotud inimene: 
Vahur Kollom

Elus on palju vastutusrikkaid ametikohti, kus palk peab vastama selle keerukusastmele. Linnapea amet ei ole selles osas mingi erand ja hea juht peab saama ka konkurentsivõimelist palka.

Märt Meesak: kui kaua me kollektiivsel riigivargusel toimuda laseme?

Seotud inimene: 
Märt Meesak

Omavalitsusreform on lõpetatud, nii on võidukalt teatanud riigihaldusminister Jaak Aab. Aasta tagasi Reformierakonna poliitikud peaministri ja riigihaldusministri kohal välja vahetanud keskerakondlased ei muutnud haldusreformi ellu viimisel midagi. Seejuures vaid mõni kuu varem, presidendivalimise kampaania hoos, räägiti teistsugust juttu ja lubati omavalitsustele pudrumägesid.

Andres Herkel: jääb üle loota, et riigikogu enamus ei suhtu õiguskantslerisse niisama ignoreerivalt

Seotud inimene: 
Andres Herkel

Ülle Madise on kolmas õiguskantsler, kes peab poliitilise välireklaami keeldu valeks. Mõni kuu pärast välireklaamikeelu kehtestamist 6. septembril 2005 esitas toonane õiguskantsler Allar Jõks riigikogule ettekande, tegi ettepaneku analüüsida välireklaami piiramise küsimust uuesti ning seda regulatsiooni muuta. Tema nägi täiskeelus õige mitme põhiõiguse riivet, rõhutades väljendusvabaduse õigust, ettevõtlusvabadust, samuti erakonna põhiõigust ja valimisvabadust.

Kalle Pilt: Toetagem katuserahaga asumiseltse!

Seotud piirkond: 
Tartu linn
Seotud inimene: 
Kalle Pilt

Raha jagamine on inimestes ikka paksu verd tekitanud ja alati on selles protsessis keegi, kes tunneb ebaõiglust. Nii on ka katuserahaga. Enamasti nähakse probleemi jagaja omakasupüüdlikkuses ja subjektiivsuses. Kas raha jõuab ikka nendeni, kes seda vajavad? Või siis hoopis jagatakse erakonnakaaslaste ja/või sõprade juhitud organisatsioonidele? Lõpptulemusena on rahulolematud nii saajad kui ka jagajad, ning see väike osake eelarvest, mille jagamise õigus on antud riigikogulastele, tekitab rohkem kõmu kui kogu ülejäänud eelarve kokku.

Ain Ostra: Kingime katuseraha kogukondadele

Ain Ostra
Seotud piirkond: 
Järva- ja Viljandimaa
Seotud inimene: 
Ain Ostra

Katuseraha ehk ilusa nimetusega regionaalsed investeeringud on ikka kirgi kütnud, nii ka sel aastal. Küllap on paljud kuulnud või lugenud riigikogu liikmete heldinud sõnavõtte sellest, kuidas katuserahas ei ole mitte midagi halba ja kuidas see annab võimaluse toetada just neid inimesi ja seda piirkonda, kust ta ise pärit on.

See aitavat hoida sidet oma kodukohaga ja kes teine teaks oma kodukoha abivajajaid paremini, kui auväärt riigikogulane. Paistab ilus, pealtnäha täiesti kullakarvaline, seest on aga siiruviirulisem, kui arvata oskamegi.

Aimar Altosaar: Siret Kotka-Repinski idee on õudne

Seotud inimene: 
Aimar Altosaar

22. novembri Terevisioonis rääkis Riigikogu rahvastikutöörühma juht Siret Kotka-Repinski pikemalt asendusemadusest rahvastikupoliitika kontekstis, mainides sealjuures vaesemate maade naiste ära kasutamist sellel otstarbel! Ma ei tea, kas on võimalik veel kaugemale minna, ehk vaid sunnisünnituslaagriteni, kuid juba praegu näeb Riigikogu tegevus selle väga tõsise ja suure teema käsitlemisel välja väga kohutav.

Noori, kes ei õpi ega tööta, peab minister leidma seadust rikkumata

Vabad noored 23. aprillil 2017
Seotud inimene: 
Silver Liiv

Sotsiaalministeerium on otsustanud luubi alla võtta kõik Eestimaa mitteaktiivsed noored (nn NEET-noored ingl k Not in Education, Employment, or Training) vanuses 16-26 eluaastat. Olgugi, et mittetöötavad ja -õppivad noored on meie tööjõu puuduses riigi seisukohalt kasutamata ressurss, ei õigusta see probleemiga tegelemist otseselt põhiõigusi riivates.

Aktsiisipalavik kui kartelliparteide pankrott - katastroofini viis kodanikujulguse puudumine

Seotud inimene: 
Andres Herkel

Jäime arutama, kuidas töötab valitsuse ja ministeeriumiametnike köök. Näiteks õllehinna tõstmise puhul.

Mu sõber arvas, et ametnikud on poliitikutele pähe istunud, võtavad šnitti rahvusvaheliste ja muude suvaekspertide mõttepaberitest, mille järgi hinnatõus piirab joomist ja siis antakse minna. Küsimata, kas kusagil on Läti oma odava õllega ja milliseid poode meie piirile sigineb.

Katuseraha otse kogukondadele!

Seotud inimene: 
Elo Lutsepp

Usun, et mida väiksem koht, seda enam on inimesi, kes teavad kedagi, kes teab kedagi, kelle õuele on tulnud aasta lõpus kingitus nn riigikogu jõuluvanalt. Pärast kiruvad nii need, kes ilma jäid, kui igaks juhuks ka need, kes said, sest oleks ju rohkem tahtnud.

Kohalikud valimised said küll läbi, aga õige pea seisavad ees juba riigikogu valimised ja “kingiralli” saab taas hoo sisse.